Sámedikki dievasčoahkkin ášši
Sámediggeráđi dieđáhus sámi boazodoalu birra
Sámediggeráđi boazodoallopolitihkalaš barggu bajitdási mihttomearit leat geahččalit joatkkihit boazodoalu ceavzi sámi ealáhussan, ja gozihit ja sihkkarastit boazodoalu kultuvrra, giela, árbevieruid ja árbejuvvon vuoigatvuođaid dehálaš oassin hálddašeamis ja lágain.
Sámedikki presideantta Egil Olli bokte
Ovttasdoaibman stáhta eiseválddiid ja Sámedikki gaskka - Sáhkavuorru IPY Ealát seminárás
Sámediggeráđi bajimuš boazodoallopolitihkalaš mihttomearrin Norggas lea gozihit ja sihkkarastit boazodoalu kultuvrra, giela, dološ vieruid ja árbejuvvon vuoigatvuođaid láhkaaddimis ja hálddašeamis
Ođđa boazodoalloláhka
Stuorradigge ealáhuslávdegotte evttohus ođđa boazodoalloláhkii gieđahallojuvvui Odelsdikkis miessemánu 31.b.. Deaddil vuolábeal čujuhusa ja loga ságastallama birra. Dás lea maiddái dat ođasmahttojuvvon boazodoalleláhka.
Birasgáhttenministaris ja Eanandoallo- ja borramušministaris lea ovddasvástádus fuolahit ahte boazodoalu ja boraspirehálddašeddjiid gaskka lea luohttámuš.
Lea áddehahtti ahte boazodoallu ii hálit boraspiriid iežaset ealuide, sihke ekonomalaš ákkaid ja elliidsuodjaleami ákkaid geažil, ja dasa lassin dagaha dat ollu liigebarggu boazodollui.
Movt boazologu heivešii geahpedit
Mahtis A. Saras leat muhtun jurdagat mainna lágin badjeolbmuid fidne mielde geahpedit boazologu.
Berit Kristine Hætta bokte:
Stipeandaortnet boazodoalo nuoraid várás.
Ortnet gos Boazodoalo Ovddidanfoanda juohká stipeanddaid lea rievdan geassemánu 15.b. 2005 rájes.
Rievdadus mielddisbuktá gáržžiduvvon vejolašvuođaid olbmuide geain lea gullevašvuohta boazodollui oažžut stipeandda. Ođđa njuolggadusaid mielde ferte ohccis, ohcci beallelaččas dahje ohcci vánhemiin leat doallu jus galgá oažžut stipeandda. Seammás lea biddjon sisaboahtogáibádusat stipeandda juohkin ektui. Dát mielddisbuktá ahte stipeandda ii addo sidjiide geat aktiivvalaččat doibmet boazodoalus, muhto ii leat alddeset doallu.
Boazodoallu - Bargiidbellodaga sámediggeválggaprográmma 2005
Bargiidbellodaga višuvdna boazodoallopolitihka dáfus lea oadjebasvuohta boazosámi servodahkii, ja ahte sii geat barget boazodoalus galget sáhttit eallit dainna. Dál doaimmahuvvo boazodoallu 40 % Norgga areálas.
Barggus olahit buoret dássádaga ealáhusa resursavuođu ja olbmuid logu gaskka, geat galggaše oažžut sisaboahto- ja bargovejolašvuođaid ealáhusas, lea dehálaš movttiidahttit stuorát árvoháhkamii ovttaskas boazoeaiggádiid dásis.




