Per Edvin Varsi bokte
Guolásteaddjit vuonain dahtot sihkar boahteáiggi
Sámi guolálasteaddjin lea stuorra jahku ja doaivu Riddoguolástan lávdegotti árvalusa olis.
Vuotna ja riddogáttiid ássiin Finnmárkkus lea historjálaš geavahanvuoigatvuohta guolástit mearas olggobealde Finnmárkku
Magnhild Mathisen sagastallan Sámedikke dievasčoahkkimis
Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti birra
Bargiidbelloga sámediggejoavku lea hui duhtavaš dal go sámi vuoigatvuođat sihkkarastejuvvot maid vuotna ja riddoguovlluin go dat lea čielgaduvvon Riddolávdegottis
Gárgidan luosat – miljonsturrosaš birasrihkolašvuohta
Dál fertejit eiseválddit ásahit dustehusdoaimma man mearradoalloealáhus ieš ruhtada
VUOIGATVUOHTA BIVDIT REABBÁID
Ođđa regulerenmearrádusat rivvejit vuoigatvuođa báikkálaš guolásteaddjiin. Báikkálaš guolásteaddjiid vuoigatvuohta oažžut reabbáeari ferte doalahuvvot.
Geaidnuhuksen mearrasámi gillái Njeareveaddji Deanuvuonas
Sámediggi ferte váldit ovddasvástádusa juolludeaddji eiseválddiid guovdu sihkkarastin dihte geainnu ruhtadeami, nu ahte geaidnohuksema sáhttá álggahit dalán go muddenbargguin leat geragan
Luossa- ja dápmotkonsešuvnnat, Moskkis divttasvuonas - eavttuid oallašuhttin
Bargiidbellodaga sámediggjoavku, Anders Urheim bokte, bovdde Sámedikki váldit oktavuođa guolástus- ja riddodepartemeanttain geahčadandihte lagabui konsešuvdnaeaiggáda áigumušaid ja konsešuvdnaeavttuid ollašuhtima, go stahta addi konsešuvnna nuvttá
Guolleearregávpi ferte bissehuvvot - Čálli sámediggeeáirras Josef Vedhugnes, Bargiidbellodat
Vuot leat oaidnán ahte dorskeearit leat gávpegálvun. NRK-TVas oidnui duohtavuođaprográmma dan birra mo fatnasat dorskeeriiguin ostojit, ja earit sirdojuvvojit stuorát fatnasiidda. Fanas iešalddis, mii livččii lean áibbas ođas ja buorre doaibmi, dasto jávkahuvvo. Guolásteaddjit ja guolásteapmi smávimus báikkiin šaddá gillát, ja ássan boaittobeale guovlluin lea duođas áitojuvvon go eiseválddit diktet earregávppi dáhpáhuvvat
Pressadieđáhus Egil Olli bokte:
Guolli ii galgga priváhtiserejuvvot * ferte sirdot maŋás guovllolaš- ja báikkálaš eiseválddiide.
Bargiidebellodaga presideantaevttohas Egil Olli Sámediggái lea suorganan ja hirbmadit vuorjašuvvan dieđuid geažil norgga guolástusallaskuvllas ahte 100 bearraša dál oamastit beali norgga guolleeriin. Dát ii leat dohkálaš guolástuspolitihkka ja ferte heaittihuvvot. Servodat ferte johtileamos lági mielde stivregoahtit buot guolástusvuoigatvuođaid. Friddja fanasvuovdin oktan guolleeriiguin ferte bissehuvvot ovttatmanos, ja hálddašeapmi sirdot guovllulaš- ja báikkálaš eiseválddiide. Ollu báikegottit vuotna- ja riddoguovlluin leat juo báhcán ávdin, guollerusttegat heaittihuvvon ja ássan mannan maŋás dálá norgga guolástuspolitihka geažil maid ráđđehus Olgešbellodagain njunnožis dál lea diktán, dadjá Egil Olli (mátketelef. 900 26 880).
Sámediggeáirras Josef Vedhugnes bokte:
Trålarat ja stuorra bivdofatnasat fertešit guhkelii áhpái
Buohkat sávvet ja doivot ahte dorskkit bohtet maŋás vuonaide ja ovddeš gođđosajiide…quot; nu go ovdal. Okta čovdosiin sáhtá leat ahte trålabivdu ferte dáhpáhuvvat 12 mearramiilla (22 km) olggobealde vuođđolinjá, ja eanemus snoranuohttebivdu olggobealde vuođđolinjá. Dalle birgešii riddodorski, ja oaččošii vejolašvuođa máhccat ruovttoluotta vuonaide ja daid ovddeš gođđosajiide.
Guolásteapmi, njuorju ja gonagasreabbá - Bargiidbellodaga sámediggeválggaprográmma 2005
Stuora oasis sámi álbmogis lea gullevašvuohta guolásteapmái. Nannen ja suodjalan dihte dán ealáhusa ain bissut sámi kultuvrra ávnnaslaš vuođđun, fertejit earre- ja searvanvejolašvuođat hálddašuvvot gustovaš álgoálbmotrievtti mielde. Árbevirolaš vuoigatvuohta guolástit lagas guovlluin ferte sihkkarastojuvvot.
Bargiidbellodahkii lea mihttomearrin ahte unnimus fatnasiin galgá leat ovdavuoigatvuohta vuotnabivdui ja lagas vuostáiváldinrusttegiidda.




