Språk Språk
Siste nytt»Forside»Lulesamisk

Barggijbelludagá sámepolitihkalasj válggaprográmma 2017 - 2021

SÁMEPOLITIHKALASJ PROGRÁMMA 2017-2021

ÁLGGO

Sámedigge le álmmukválljiduvvam digge sámijda Vuonan mij galggá sámij politihkalasj dilev nannit ja åvdedit sáme álmmuga rievtesvuodajt ja berustimijt. Mijá badjásasj ulmme la nanos Sámedigge luohtádusájn sáme álmmugis ja ietjá viesádijs.

ILO-konvensjåvnnå nr.169 7.artihkal tjuottjot álggoálmmugij rievtesvuodav mierredittjat ietjasa ássjijn, ja dárkestittjat ietjasa ekonomalasj, sosiála ja kultuvralasj åvddånimev. Dát la jur sæmmi gå riektá iesjmierredibmáj gåktu dat åvddån boahtá aktisasj 1.artihkkalin AN-konvensjåvnåjn sivijla ja politihkalasj rievtesvuodaj birra, aktan konvensjåvnån ekonomalasj, sosiála ja kultuvralasj rievtesvuoda birra. Dási jåvsådittjat sihtap barggat sáme iesjmierredimev tjadádittjat rijkajgasskasasj dåhkkidum dábij milta álggoálmmugij riektá iesjmierredibmáj. Dav nannitjit vaj sáme sebrudagá åvddånibme le sámij ietjasa dárboj, árvoj ja vuorodimij milta.

Barggijbelludagá visjåvnnå

Mij galggap hábmedit, åvddånahttet ja hiebadahttet sebrudagáv boahtteájggáj. Mij ájggop dilev láhtjet vaj sáme máhtti bisodit ja åvddånahttet ietjasa gielav, kultuvrav ja sebrudakiellemav.

Sámepolitihkalasj bargon Barggijbelludagán la ulmme barggat duohtan dahkamin sebrudagáv sosialdemokráhtalasj árvo, solidaritiehtta ja avtaárvvusasjvuohta ulmutjij gaskan li vuodogierggen. Barggo galggá viehkedit dasi vaj Barggijbelludahka vilá galggá liehket jådedime fábmon sámepolitihkalasj bargon Vuonan.

Barggijbelludahka ájggu barggat sebrudahtte sáme sebrudagá åvdås, gånnå juohkkahasj bæssá viessot dav viessomav mav sihtá. Barggijbelludahka ájggu åvdedit avtaárvvusasjvuodav ja dássádusáv sjiervij gaskan. Gájkajn galggá sæmmi máhttelisvuoda rahpasit gieresvuodajnis ja seksualitehtas milta viessot vuododum avtaárvvusasjvuodan ja dássádusán.

SÁMEGIELLA

Ájggomus

Ienebuv bessi sámegielajt dåjmalattjat adnet.

Prinsihppa

Sámegiela galggi bisoduvvat, åvddånahteduvvat ja vatteduvvat boahtte buolvajda. Sámegiellaåhpadus ja kulturgaskostibme tjalmostahteduvvá, åvddånahteduvvá ja ådåstuhteduvvá ietjá sebrudakåvddånahttema milta.

Barggijbelludahka sihtá:

  • Barggat sáme gielajt ælládahtátjit, ållagasj julevsáme ja oarjjelsáme guovlojn

  • Vuorodit julevsáme ja oarjjelsámegielajt barggogiellan institusjåvnåjn dajn guovlojn, ja aj barggat vaj Nuortta Universitiehtta rámmaævtojt oadtju åvdåsvásstádusáv dat guovte gielas bærrájgåhtset

  • Jut gájkka oahppe sáme guovlojn galggi bessat válljit sámegielåhpadusáv ienni gå ådådárogielåhpadusáv

  • Tjadádit åvddåprosjevtajt fálatjit sámegielåhpadusáv ienep oahppijda sámegiela háldadimguovlo ålggolin

  • Ålles friddjavuodav bessat válljit sámegielav åhpadusgiellan ja sámegielav giellafáhkan vuodoåhpadusán sámegiela háldadimguovlon

  • Nannit åhpadusáv åhpadiddjij sámegielajn fáhkasuorgen

  • Gávnnat praktihkalasj årnigijt vaj bessamgájbbádusá ælla hieredime sáme alep åhpadussaj rekruttieritjit

  • Lasedit rekruttierimav sámegielagijt dålkkumåhpadussaj alep åhpadusdásen

  • Vaj suohkana galggi bessat oalle gålojt gåbttjåt guovtegielak háldadibmáj ja sámegielåhpadibmáj

  • Ienep giellaguovdátjijt sámegielajt ja giellasuorgijt nannitjit

  • Åvddånahttet ja nannit sáme gielajt medijá baktu (radio, mobijlla, tv, internæhtta ja sosiála) medijá

  • Ienep rijkajgasskasasj mánájgirjálasjvuohta ja filma jårggåluvvi sámegielajda

  • Joarkket kampánjav Sámásta munji! Ja nuora galggi dav jådedit

     

    MÁNÁJGÁRDDE, ÅHPADUS, ÅTSÅDIBME JA MÁHTTO

    Ájggomus

    Ålles åhpadus sámegiellaj ja sámegielan mánájgárdes universitiehttaj

    Prinsihppa

    Buorre aktisasj tjoavddusa viertti dættoduvvat sáme mánájgárddefálaldagájn ja åhpadimen. Viertti gávnnut oahppamnævo, adjáj digitála, gájkka sáme gielajn

    Mánájgárddesuorgen Barggijbelludahka sihtá:

  • Lága baktu nannit sáme mánáj rievtesvuodav sáme mánájgárddefálaldahkaj

  • Nannit vaj sáme mánájn gænna li ienep sámegiela sijddagiellan oadtju åhpadusáv dajn

  • Barggat vaj bargge mánájgárdijn giellaåhpadusáv oadtju, ja ienep sámegielak mánájgárddebarggijt åttjudit

    Åhpadussuorgen Barggijbelludahka sihtá:

  • Nannit ja åvddånahttet sáme institusjåvnåjt

  • Lága baktu vaddet rievtesvuodav oassálasstet giella- ja kulturæjvvalimijn oassen guhkásåhpadimes

  • Buoredit diededimev rievtesvuoda birra åhpadussaj sámegielan ja sámegiellaj vájk gånnå årru

  • Åvddånahttet ietjá åhpadusavtadagájt sjattatjit vædtsagin jåvsådittjat ulmmáj máhtudagáv sáme gielajn låpptit

  • Nannit ja åvddånahttet sáme joarkkaskåvlåjt stáhta skåvllån, ja aj tsieggit ålles sáme joarkkaskåvlåv ja boatsojsujttoskåvlåv åvddånimvejulasjvuodaj

  • Nannit ja åvddånahttet sámeskåvlåjt Aarborten, Snåasen ja Málatvuomen

  • Tjadádit oahppamnævvolåpptimav mij ållagasj digitála oahppamnævojt sáme gielajda vuorot

  • Nannit sámegielåhpadusáv vuododum guovtegielakvuodapedagogihka nanna

  • Barggat vaj juohkkahasj bessi alla dáse åhpadusáv sámegiella nubben giellan vuodoåhpadusán oadtjot

  • Nannit vaj åhpadiddje juohkka dásen diedojt sáme histåvrå ja sebrudakiellema birra oadtju

  • Luondov pedagåvgålasj ræjddon adnet

  • Tijmmajuohkem viertti liehket nav vaj sámegiella åhpadusfáhka le oassen dábálasj åhpadusás

  • Barggat oahppolånav ruoptus åhpadiddjijda sáme giellaháldadimguovlojn mávsátjit.

  • Dåjma viertti jåhtuj biejaduvvat ja åhpadibme organisierit vaj oahppe e garve sámegielåhpadusáv, dásij gaskan vuodoåhpadusán. Dát viertti doajmmat ålles åhpadusán (vuodoskåvllå ja vuodoåhpadus)

  • Nannit ja åvddånahttet Sáme dájddaskåvlåv bisodittjat rudálasj rámmaævtojt ja rekrutterimav skåvllåj (guovtejahkásasj skåvllå dájddafágajn)

    Suorgen alep åhpadus ja åtsådibme Barggijbelludahka sihtá: 

  • Nannit vaj Sáme Allaskåvllå åvddånahteduvvá sierra sáme institusjåvnnån alep åhpadussaj,ulmijn Arktalasj universitiehttan sjaddat

  • Vaddet Sáme Allaskåvllåj máhttelisvuodav praktihkalasj pedagåvgålasj åhpadusáv ienep suorgijn fállat

  • Ienep stipendiáhttavirge julev- ja oarjjelsámegiellaj Nuortta universitiehtan

  • Åvddånahttet universitiehtajt, ållagasj Vuona Arktalasj universitiehtav ja Nuortta universitiehtav, nannusap rållav sáme sebrudagán váldátjit nanostuhtátjit máhtudagáv mav sáme álmmuk dárbaj.

  • Vijdedit fálaldagáv sáme alep åhpadusán rabddaguovlon

  • Árbbedábálasj máhtudahka dættoduvvá åhpadus- ja åtsådimaktijvuodan.

  • Æládusåtsådibme ienebuv sáme æládusáj gáktuj

  • Nannit álggoálmmukperspektijvav nuorttaguovlloåtsådimen

     

    KULTUVRRA

    Ájggomus:

    Sáme kulturiellem galggá liehket vallje ja gávnnut juohkkahattjaj

    Prinsihppa  

    Barggijbelludahka sihtá liehket jådedime nannitjit kulturvuorodimev sáme sebrudagán, ja viehkedit kulturdåjmajt doarjjot ja sáme kulturárbev bisodit.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Gåtsedit Sámedikke mierredum vuorodimijt sáme kulturtsiekkadusájn tjuovvovasj vuorodime milta: Saemien Sijte, Beaivváš Sámi Našunálateáhter ja Nasjåvnålasj Sáme dájddadávvervuorkká.

  • Nannit ja bisodit Sáme mánájteáhterav sáme fáhkamáhtudagájn ja nuoges luohkoj

  • Nannit mijá sáme festiválajt ja kulturinstitusjåvnåjt buorre rámmaævtoj

  • Vaj sáme dávvervuorká oadtju ruhtadimævtojt ma oaggi sæmmi åvddånahttemvejulasjvuodajt gå dáttjaj dávvervuorká. Ájnas la sáme dávvervuorká oadtju vejulasjvuodav tjoahkkit, vuorkudit, åtsådit ja vuosádallat dájdav jali ietjá gávnijt manna li diedalasj, luonndohiståvrålasj jali kulturhiståvrålasj berustibme sáme álmmugij

  • Kulturskåvlåjn viertti liehket sáme sisadno gájkajda, ja fálaldahka sáme oahppijda vuodoåhpadusán

  • Barggat bájkálattjat aktisasjbargon ásadum valástallamjuohkusij, guovlulattjat bijrravuogádagáj baktu, ja nasjåvnålattjat ja rijkajgasskasattjat Sáme Valástallamlihto baktu.

  • Doarjjot oassálasstem AWG:an ja nannit oassálasstemav juohkkat sáme guovlos

  • Nannit vuorodimev sáme mediján, almmudagájn ja filmmabuvtadimen

  • Doarjjot suohkanij álgadimev ásadittjat álmmukmiehttseguovdátjav Anárjogaálmmukmæhttsáj tjanádum

  • Árvustallat ådå huodnahav Savio-dávvervuorkkáj, merustaláduvvá boahttevasj vuorodimij milta

  • Nannit sáme mánájteáhtera joarkkemav Deanu suohkanin

  • Arvusmahttet sáme kultuvralasj ja gielalasj sajijda guovlojn gånnå sáme ælla nav vuojnnusin

  • Bisodit merrasáme kultuvrav ulmmelattjat vájkkudimnævojt adnemijn

     

    Duodje – dájdda, viddno ja kultuvrra

    Ájggomus

    Duodje vuododum árbbedábálasj máhtudagán, galggá nannit kulturåvddånbuktemijt, sáme biktasijt ja adnogálvojt boahtteájggáj.

    Prinsihppa

    Åvddånahttet Duodjesjiehtadusáv vuorodime ådådagojt ja lasedit árvvoháhkuhimev.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Mierredit dårjav ienep duodjebagádallijda

  • Ienebujt viddnooahppeårnigij rekruttierit

  • Doarjjot aktisasj mærkkagálvvovuododimev ja vuobddemav

  • Nannit duodjuhimev åhpadusájn rabddaguovlon ja bisodimárvvogis fáhkan

  • Doarjjot åtsådim- ja åvddånahttemdåjmajt ma viehkedi innovasjåvnnåj aj lasedum buvtadussaj

    ÆLÁDUS

     Ájggomus

    Liehket jådedime ådå barggosajijt ja viesátlassánimev sáme bájkálasj sebrudagájn åttjudime

    Prinsihppa

    Sámedikke æláduspolitihka baktu sihtap nannit vaj rubbmelasj vuodov sáme sebrudagájda bissu ja åvddånahteduvvi. Mij sihtap vuododit kultuvra nanna ja mijá ávkijt ma li luondo bieles vattedum. Mijá æláduspolitihkka la láhtjet dilev ådådahkuj kombinasjåvnåjn ådå æládusáj ja smávva ja stuoráp avtadagáj gaskan. Sebrudakekonåvmålasj åvddånibme, árvvoháhkuhibme ja luohkojt ávkástallat galggi miehttiduvvat ådå barggosajijt dahkama ja bájkálasj vájkkudusáj milta.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Arvusmahttet æládusåvddånibmáj vuododum sáme kultuvra ja æládusvuodoj nanna.

  • Barggat vaj ásadum æládustjoahkke sáme guovlojn oadtju lasedum dårjav jus vuorodi åvddånahttemav ja æládusájt arvusmahttet, ma li vuododum sáme kultuvran ja æládusvuodon.

  • Gånnå ælla æládustjoahkke sihtap barggat ásadittjat sáme æládustjoahkkijt arvusmahtátjit æládusåvddånahttemij.

  • Jårgijdit æládusdoarjjaadnemav ájnegis prosjevtajt doarjjomis æládusprográmmajda.

  • Nannit vidnudagáj máhtudagáv vaj sáme buktaga lasseárvov oadtju gå buktaga ja márnána åvddånahteduvvi.

  • Vijddásappot aktisasjbarggosjiehtadusáv Innovasjon Norge:jn ja ietjá oassálasstij álgadime ja innovasjåvnå suorgen, ja nannit sáme máhtudagáv Innovasjon Norge:n.

  • Nannit aktisasjbargov guovlo oajválattjaj infrastruktuvrradåjmaj birra

  • Lasedit bájkálasj biebbmobuvtadimev

  • Nannit rekrutterimav vuodoæládusájda ulmmelasj dåjmaj baktu

  • Ásadit Innovasjon Sápmi:av åttjudittjat vádámielos rudájt Sábmáj

  • Buoredit sisboahtoåvddånimev vuodoæládusájn

  • Binnedit massemav urudisájda boatsojæládusán ja ietjá guohtomæládusájn

  • Jåhtuj biedjat aktisasjpolitihkalasj, suorggegasskasasj aktisasjbargov máhtudahkaj luondo, urudisáj, dálkádagá, boahttsu ja boatsojæládusá birra

  • Barggat jåhtuj åttjudittjat muorrodimijt ælloguohtomednamijn ja gåvåv dahkat muorrodimij stuorrudagás ja vájkkudusás. SRU2 intensjåvnå tjielggidusán tjanádum rievtesvuodajda ednamijda ja tjátjijda.

  • Aktan barggat FEFO:jn/Statskog:jn ja ietjá ednamæjgádij åvddånahttemin sájvvaguollimav æládussan, ja aj barggat vaj rievddaduvvi lága ja njuolgadusá ma li åvddånimev dan æládusán hieredime

  • Kulturæládusájt låpptit

  • Barggat ådå jåhkåsámeguovdátja, Joddu åvdås, Deanun.

    Boatsojæládus

    Ájggomus

    Boahtteájggásasj boatsojæládus lassánam árvvoháhkuhimijn sisboado ja barggosajij baktu

    Prinsihppa

    Barggijbelludagá politihkka galggá dilev láhtjet vaj boatsojæládusán la nuoges ednama, ulmusjluohko ja ietjá rámmaævto nannitjit guodde boatsojsáme æládusáv adjáj gietjedis boahtteájggáj.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Boatsojæládusháldadus galggá åvdåsvásstádusáv válldet ienedittjat máhtudagáv boatsojæládusá ednamij oaggimin

  • Nannit boatsojsijdaj máhtudagájt ja diedojt háldadittjat lasedum juollodimij Boatsojæládussjiehtadusá baktu

  • Nannit vuorodimev prográmmajs ma bájkálasj biebbmobuvtadiddjijda ja smávva vidnudagájda ja láhtjet dilev vaj sáme kultuvrra sjaddá ájnas oassen buvtadimes ja márnánahttemis

  • Nannit boatsojæládusá bálkkáåvddånimev mij la binnemusát dagu ietjá juohkusa ja unnedit sieradusájt.

  • Merustallat E-sertifikáhttaårniga vájkkudusájt ja sisanov boatsojæládussaj

  • Tjavggit bargov Vuona-Svieriga Ælloguohtomkonvensjåvnå ratifisierimijn.

  • Boatsojæláduslágav galggá åbbålattjat ådåstuhteduvvat, adjáj boatsojæládusá aktisasj buohttimåvdåsvásstádusáv

  • Oaggit boahttebuolvaj máhttelisvuodajt rievtesvuodav boatsojmærkkaj

  • Láhtjet dilev ienep jåhtte njuovadagájda

  • Nannit rudálasj guoddelisvuodav ruhtagålo divutbinnedimij

  • Oaggit guohtomadnemav bælostahtte urudisháldadimen

  • Nannit vaj boatsojæládus oadtju buorre judoálkkádusårnigijt (judosvarresvuohta) sæmmi láhkáj gå ietjá biebbmobuvtadiddje (sávtsa ja gusá)

     

    Guollim ja merraæládus

    Ájggomus

    Mera luohko gulluji aktisasjvuohtaj ja galggi ávkástaláduvvat ekolåvgålasj guoddelisvuoda milta, vaj barggosaje ásaduvvi ja árvojt nanos årromij merragáttijn ja vuonajn.

    Prinsihppa

    Vuona li ájnas sjaddamguovlo guolijda,  danen buorgulvis vantsa guhkep gå 15 badjel e besa guollit merrarájáj sisbielen hæhttu tjavgga dåmaduvvat. E aktak gájkkásasj loabe vatteduvá. Meraluohko háldadibme galggá ulmmen nanos nálijt åvddånahttet ja ávkástallamvuoge ma buoremus láhkáj guhkesájggásasj ávkástallamav vaddá. Luohkojt ávkástallat galggá viehkedit årromij merragáttij ja vuonajn, ja nannit merrasámij rievtesvuodajt guollitjit, politihkalattjat ja juridihkalattjat.

    Merraluossaguollim æládussan, árbbedáhpeguodden ja iesjdåbddodahkken hæhttu adnet viessomnárre ja luondulasj sajev háldadimen. Sebrudagá ma guoskadalli  merraæládusdåjmajda galggi buohtov adnet nievres birásvájkkudusájs -ja areállatjadnamis.

     

    Barggijbelludahka sihtá:

  • gájbbedit jut trålárkonsesjåvnå majn li vuobddemvælggogisvuohta, fysihkalattjat vaddi guolijt dajda mierredum sajijda. Jus dát ij tjuovoduvá, galggá trålárkvåvttå ruoptus gieseduvvat, vaj ietjá vanntsajuohkusa bessi kvåvtåv aktan vaddemgájbbádusáj oadtjot.

  • Vijddásappot barggat mássjkisvuodajn mihttomierren, ja alternatijvva bivddimvuogijt ja vanntsaadnem dálásj trålárkonsesjåvnåj hárráj

  • Nannit ja ásadit vuobddemmáhttelisvuodajt vuonajn ja lassánam gájbbádusájt jut trålárkvåvtå hæhttuji varás guolijt vuobddet.

  • Nannit vaj dálásj lága baktu rievtesvuohta guollitjit gájkajda gudi merrasáme guovlojn årru gåtseduvvá nuoges vuobddemijn guoles, vaj sij gudi sihti guolleæládusán álgget bessi dav dahkat ja buoraklágásj bálkáv oadtju.

  • Rámmaævto guollimæládusán galggi vuordedahtte liehket, danen ij galga loahpe kvåvtåjt unnep vanntsajuohkusis stuoráp vanntsajuohkusij sirddet

  • Gå kvåvtå juogaduvvi dættoduvvá oasseválldij sidot ja máhtukvuohta positijva båhtusijt bájkálattjat dahkat

  • Vuorodit jut stuoráp oasse guolástusá ja merraæládusá árvvoháhkuhimes hæhttuji bájkálattjat dagáduvvat

  • Barggat vaj bivddemájgge merraluossaguollimij ij ienebut gártjeduvá

  • Barggat vaj stuoráp oasse guolástusháldadimes sirdeduvvi guovlojda ma li merrasáme guovllon

  • Hieredit privatisierimav aktisasjvuoda luohkojt ávkástallamis

  • Dættodit jut viesáda rábbáguovlojn la riektá dav luohkov ávkástallat lahkabirrusijn. Lahkavuohta rievtesvuodav buktá

  • Gádodit vuolep mierev guhkkudakrájás vantsajda rábbábivdon

  • Tjavggit gájbbádusájt dåjmajda ma hieredi guolijt biebmadimásadusájt báhtarimes, vuodna- ja merraguovlojt nuoskodimes ja luossadihke oabllánimes.

  • Guollebiebmadibme viertti gehtjaduvvat guollebivdo buohta.

  • Árvustallat jåhkåluossaháldadimev sáme ja ietjá rabddaguovlo berustimij buohta

  • Nálle- ja ekologijjaåtsådibme vuonajn, merragáttijn ja meran ienebut vuoroduvvá

    Ednambarggo

    Ájggomus

    Ednambarggo sáme guovlojn galggá liehket vuodon årromij ja árvvoháhkuhibmáj bájkálasj mærkkagálvvoásadime baktu.

    Prinsihppa

    Guoddelis ja målsudahkes struktuvrra ednambarggoæládusán sáme guovlon hiebadum infrastruktuvrajn ja doajmmavuodojn.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Nannit vaj láhkatjoahkke bærrájgåhtsi árbbedábálasj doajmmavuogijt.

  • Vijddásappo åvddånahttet ednambarggosjiehtadusáv gånnå arktalasj ednambarggo vuoroduvvá, sierra doajmmaavádagáj.

  • Oaggit biebbmoednamav boahtteájge buvtadibmáj

  • Joarkket årnigav rijddohieredime dåjmaj ruhtadam ednambarggo- ja boatsojæládussjiehtadusá baktu

  • Doarjjot bargov bájkálasj biebmoj ja mærkkagálvvonannimijn.

  • Nannit vuogas buolvvamålssomav ednambarggoæládusán vuoroduvvá

  • Vaddet nuorajda barggohárjjánim-/viddnooahppesajijt båndorsijdajn

  • Arvusmahttet lassánam huodnahijt ådåstuhttemij ja bierggo- ja mielkkebuvtadibmáj

  • Láhtjet dilev ådå ásadimijda ednambarggosuorgen

  • Barggat joarkket stáhta ruhtadimev urudisájt bátsan vuohtjemav suohkanij gaskan

  • Barggat vaj unnep båndorsijda lassánam mielkkekvåvtåjt oadtju gå ådå buolvva barggagoahtá

  • Jåhtuj oadtjot årnigijt dårjaj dåjmajt vijdedittjat ja lasseæládusájda ednambarggo- ja boatsojsujttosuorgijn gå ådå buolvva barggagoahtá.

  • Arvusmahttet lassánam miehttseguohtomijda ja bierggobuvtadibmáj

     

    Miehttseæládus

    Prinsihppa

    Miehttse ja miehtsev adnet la ájnas gájkajda Finnmárkon. Miehttse la ájnas ávkástallamin ja vuojŋadallamij.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Jiermálasj ja guoddelis luonndo- ja miehttseávkástallam vaj aj boahtte buolva bessi mijá boandás ja tjáppa luondov návddahit

  • Dajt måttijt æládusájt ma li luonnduj tjanádum, li ájnnasa bærrájgåhtset

  • Barggat buorre ævtoj åvdås unnep vidnudagáj buvtadibmáj

  • Nannit buorre, oaggás láhttojt mierkkima baktu, giesse- ja aj dálvveláhttojt.

  • Bærrájgåhtset árbbedábálasj æládusájt dagu bivddo ja guollim

  • Luondoluohkojt ávkástallat

  • Nannit buorre, oaggás ja árbbedábálasj luonndoiellemav mánájda ja fábmálisájda. Dan vuolen máhttá d.d. hiebadum guollimsaje ja sega

  • Barggat mierkkidum miehttsebálggáj åvdås, gånnå histåvrålasj diedo gávnnuji

  • Finnmárkokommisjåvnnå ja Miehttseduobbmoståvllå Finnmárkkuj oadtju nuoges resursajt ja riektátjielgadibme sjaddá nav vaj oaggi ålles riektáoaggásvuodav.

  • Barggat vaj sámelágan tjuottjoduvvá, árbbedábálasj luondoadnem la ájnas kultuvralasj vuodon gájkka sámijda

  • Vaj jåhtuj biejaduvvá aktisasjpolitihkalasj, suorggegasskasasj aktisasjbargov ienedittjat máhtudagáv luondo, urudisáj, dálkádagá, boahttsu ja boatsojæládusá birra

  • Barggat vaj jåhtuj biejaduvvá kárttim ja dåhkkidibme sáme rievtesvuodajt oarjjelin Finnmárko, ja aj boahtteájge miehttseháldadimev organisierit

    Areálla ja birás

    Ájggomus

    Luonndoluohko ja areálla hæhttuji ihkevájge perspektijvan háldaduvvat vaj boahtte buolva aj bessi luondo luohkojt ávkástallat.   

    Prinsihppa     

    Sáme dádjadusán li ednama, tjátje ja mera, luohkkoduobddága gånnå la viessomuháv oadtjum ja smávep ja stuoráp sebrudagájt dahkam. Dá li luonndovuodon sáme giellaj, kultuvrraj, iesjdåbdduj ja sebrudakiellemij.

    Aktisasj rievtesvuoda li ájnnasa sáme álmmuga sisbielen. Aktisasjvuohta ja famillja la akta vuodogiergijs mijá kultuvran.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Barggat vaj sáme berustime ienebut vájkkut dálkádakbargguj, gå dálkádakmålssoma ållagasj vuodoæládusájda ja sáme sebrudahkaj guosská

  • Jut árbbedábálasj máhtudahka luonndovuododum æládusájn viertti stuoráp sajev politihkkahábmedimen oadtjot

  • Ij ienebut areálajt ja luohkkoduobddágijt suodjalit váni bájkálasj miededime dagá

  • Barggat vaj luohkko- ja energijjaávkástallam nanni sáme kultuvrav, sebrudakiellemav ja viehket positijva åvddånibmáj aktisasjvuohtaj

  • Jus petroleumdåjma jali jus sjaddi nuoskodime, guosski dálásj jali boahtteájge æládusdoajmmaj, guolástussaj, årromij jali sjaddá ekologijjavuogev biejsstet, de sihtap suodjalit dajt merraguovlojt ma guoskadalli

  • Barggat vaj jåhtuj biejaduvvá kárttim ja dåhkkidibme sáme rievtesvuodajt oarjjelin Finnmárko, ja aj boahtteájge miehttseháldadimev organisierit

  • Nannit sáme oassálasstemav mærrádusájn areálla- ja luohkkoadnemijn sáme guovlojn adjáj Finnmárko ålggolin

  • Árvustallat jus stáhta bieles suodjalum guovlo (álmmukmiehtse/suodjalum duobddága) li/lidjin suodjalimnjuolgadusáj milta, ja jus dát suodjalibme le buoremus sebrudahkaj ja bájke ulmutjijda

  • Buoredit bievllaláhttojt hieredittjat stuoredimev, ållagasj dævgádagájn

  • Dahkat rámmaævtojt minerállaæládussaj mij oaggi rudálasj båhtusijt bájkálattjat, gájbbádusájt sajenis gávnnut duola dagu jådedim- ja oasstemdåjmaj baktu, ja aj jut sáme riektáæjgáda ja ietjá berustiddje li siegen mierredimprosessajn, ILO-konvensjåvnå 169 rámmaj sisbielen

  • Nannit sáme oassálasstemav mierredime areálla- ja luohkkoadnemav adjáj sáme guovlon Finnmárko ålggolin

     

    Sáme muossádimæládus ja kulturæládus

    Ájggomus

    Åvddånahttet ienep sáme kulturæládusájt ja muossádimfálaldagájt vuododum sáme kultuvran ja sáme ájvanbiebmon

    Prinsihppa

    Sáme iehtja galggi stivrrit vijdábut åvddånahttemav muossádimæládusáv vuododam sámij ietjasa histåvrå, kultuvra ja årroma nanna. Dát nannitjit bájkálasj æjggumav, ienep barggosajijt, ja árvvoháhkuhimev mij la sáme sebrudagájda buorren. 

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Nannit sáme mannoæládusvidnudagáj gilpustallammáhtukvuodav

  • Adnet valjesvuodav oalle buktagijs gånnå sáme kultuvrra ja luonndo dættoduvvá

  • Viehkedit vaj vidnudagá bessi giessek dálvvek mannoæládusfálaldagájt ja buorep dálvvefálaldagájt åvddånahttet

  • Barggat njuolgadusájt biebbmovuobddemin álkkebut dagátjit

  • Arvusmahttet vaj sáme biebbmokultuvrra le ájnas oassen sáme mannoæládusás

  • Ásadit doarjjaårnigijt aktisasjbargguj ja værmádagájda sáme mannoæládusán

  • Jåhtuj oadjot vuogádagáv æládusáv tjårggitjit ja buktagijt mierkkit ájnas oassen mannoæládusáv vijddábut åvddånahttemin. Mærkkagálvojt ásadit luluj mihttomierren mannoæládussaj, nav vaj duodjebuktaga mierkkiduvvi “Sámij duodje”. Sæmmi viertti dagáduvvat buktagij vuodoæládusájs sáme guovlon.

  • Nannit oaggásvuodav guollimturisma suorgen. Akta vuohke la “oahpesulmutjav” siegen adnet, gut árbbedábálasj diedojt luondon adná.

  • Doarjjot prosjevtav “Sáme mannoæládus” ja dav la dárbbo jåhtuj oadtjot juo ásadum oasseválldij.

  • Lasedit máhtudagáv márnánij birra mannoæládusoasseválldij

  • Doarjjot ådå bargov sáme mannoæládussuorgen, aktisasjbargon mannoæládusoasseválldij

  • Barggat ásadittjat infrastruktuvrav mij doarjju æládusåvddånahttemav sáme guovlon

  • Dahkat guoddelis turismaguollimav mij bájkálasj båhtusijt buktá, ja mij loahpeårnigij baktu buorebut máhttá æládusáv stivrrit.

  • Måvtåstuhttet æládusáv åvddånahtátjit, ja dasi lulun rudá vuoroduvvat.

  • Láhtjet ájn ienep sáme turissmaæládusá vuorodibmáj.

  • Sadjásis akti vil åttjudit 5 kilomehtar-njuolgadusájt turissmaguollimij ålggorijkalattjajda

     

    VARRESVUOHTA, HUKSO JA SOSIÁLA DIEVNASTUSÁ   

    Ájggomus

    Avtaárvvusasj ja buorre varresvuohta- ja huksofálaldagá.

    Prinsihppa   

    Máhtudahka sáme giela ja kultuvra birra galggá luondulasj oassen liehket varresvuoda- ja sosiálabarggij máhtudakvuodos. Åtsådimvuododam máhtudahka sámij varresvuoda ja  iellemdilij birra galggá vuodon dievnastusfálaldahkaj liehket.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Barggat vaj sámegielak vuorrasa oadtju låhkåm- ja tjállemviehkev oassen almulasj dievnastusfálaldagás

  • Idjabiejvve huksosaje galggi liehket sáme kultuvra ja gielladuogátja vuodo

    Barggat vaj Sáme nasjåvnålasj máhtudakguovdásj (SANÁG) máhtudakavtadahkan åvddånahteduvvá ja vatteduvvá rámma ma nanni vaj sijá fálaldagá båhti ålles sáme álmmugij ávkken, fálaldagáj baktu rabddaguovlon  

  • Vaj mánájsuodjalimen galggá moattekultuvralasj máhtudahka gå dåmadi mánájsuodjalushuvsov sáme mánáj ja nuoraj vuoksjuj vájk gånnå årru, ja barggat sáme mánájgoade åttjudime

  • Nannit vaj mánájkonvensjåvnå mærrádusá álggoálmmugij mánáj birra vieleduvvi

  • Barggat vaj sámegielak varresvuoda- ja huksobargge oadtju joarkka- ja lasseåhpadusáv ietjasa suorgen.

  • Vaj giella- ja kulturduogásj bærrájgåtseduvvá vuorrasij institusjåvnåjn

  • Dahkat nasjåvnålasj gåvåv sáme giella- ja kulturmáhtudagás vuodo- ja sierravarresvuodadievnastusán, ja nannit rekruttierimav sáme varresvuodabarggijs.

  • Nannit ja åvddånahttet jåhtte varresvuodadievnastusájt sáme álmmugij, ja aj nannit telemedisijna adnemav.

  • Barggat nannimin hieredime bargov vahágahttema vuosstáj lahka aktijvuodan ja duosstom vaháguvvamijda.

  • Ienebut vuorodit nuorra ålmmåjt ja psyhkalasj varresvuodav ållagasj vuodoæládusájn.

  • Nannit gåtsedimev mánájs ja nuorajs gudi li vaháguvvam.

  • Doarjjot sáme LHBTI-bargov, duola dagu pedagåvgålasj åhpadusáv mánájgárdijn ja skåvlåjn tjadádime

  • Nannit nuoges FOU-rudájt lassánam máhtudagáj diehti sáme álmmuga varresvuoda- ja iellemdile birra

  • Barggat Sáme varresvuodapárkav duohtan dahkat

  • Nannit dålkkumdievnastusájt vuodovarresvuodadievnastusán ja sierravarresvuodadievnastusán.

    SÁME ÁLMMUK

    Stádajn

    Stáda galggi sáme kultuvrav vuojnnusin dahkat luondulasj oassen ietjas kultuvralasj moattebelakvuodas.

    Prinsihppa

    Sámeednamin galggá buorre giella-, åhpadus- ja kulturfálaldagá stádajn sáme álmmugij mij la viehkken viesso ja moattebelak sáme sebrudahkaj.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Aktisasjbarggosjiehtaduáj baktu, duola dagu stádajn Áltá, Romsa, Bådåddjo,Tråante ja Oslo, nanniduvvá roalla ja åvdåsvásstádus sáme giela ja kultuvra åvdedime

  • Nannit kulturmujtojt sáme histåvråv vuojnnusin dagátjit

  • Nannit sáme æjvvalimsajijt stádajn

  • Nannit ja aktidit fálaldagájt sáme álmmugij sierravarresvuodadievnastusán ulmijn sáme skihppe, jus sihti, bessi varresvuodadievnastusájt oadtjot birrasin sáme gielajn ja kulturmáhtudagájn

  • Prosjæktamodella baktu gehtjadit gåktu máhttá aktij biedjat sáme varresvuodamáhtudagáv buojkulvissan vuodovarresvuodadievnastusán, duola dagu smávva sijdajt dahkat (kontåvrå aktan) buojkulvissan stuovesdåktårijn, psykolåvgåjn, tsaggeiednijn, ietjá varresvuodabarggijn jná.

  • Viehkedit vaj sáme bájkkenamá duodastuvvi ja galbbiduvvi gånnå da gávnnuji.

  • Árvustallat diededimguovdásj ja ietjá pedagåvgålasj vuogijt oahppoplána ulmev sáme gielaj ja kultuvra birra ållidittjat

    RABDDAGUOVLON

    Ájggomus

    Viesso sáme bájkálasj sebrudagá

    Prinsihppa:

    Ienemus suohkanin li sáme unneplåhkon, ja dåssju gallegasj suohkanin la sáme álmmuk ieneplåhkon. Giella- ja kulturpolitihkka viertti iesjgeŋga dárbbuj hiebaduvvat, duola dagu suoddjim, åvddånibme ja sáme giela, kultuvra ja sebrudagá ælládahttem.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Vaddet barggijda almulasj háldadusán ja sisårro máhttelisvuodav oahppokursav sámegielav válldet

  • Viehkedit giellaplánajt skåvlåjda dahkat, nannitjit jut sámegielak máná bessi åhpadimev sámegiellaj tjuovvot

  • Láhtjet tjállemkursajt sidjij gudi dåssju njálmálasj sámegielav bukti

  • Nannit vaj sáme luonndoadnem dåhkkiduvvá Vuona lágajn ja háldadusán.

     

    GASSKARIJKALASJ SOLIDARITIEHTTA

    Ájggomus

    Sebrudakåvddånibme álggoálmmugij prinsihpaj milta.

    Prinsihppa

    Álggoálmmuga iehtja dåjmajt sebrudakåvddånibmáj ietjasa guovlojn ja bájkálasj sebrudahkaj jåhtuj biedji. Dát nannitjit rubbmelasj vuodov kulturdåjmadibmáj.

    Barggijbelludahka sihtá:

  • Vuona Sámedigge dåjmalattjat oassálasstá aktisasjbargon sámedikkij nuorttarijkajn ja sáme organisasjåvnåj Ruossja bielen.

  • Sámedikke ietjá nuorttarijkajs sjaddi nannusap aktisasjbarggoguojmmen ja premissavadden álggoálmmukbargon Barentsguovlon.

  • Barggat vaj sáme åvdåstuvvi Nuorttarijkalasj ráden

  • Barggat vaj Sámedigge sjaddá oassevállden Nuortta-Vuona kontåvrån Brusselin.

  • Ásadit aktisasjvuodav álggoálmmukjuohkusij ja –organisasjåvnåj ulmijn doarjjot sijá bargov almasjrievtesvuoda ja kultursuodjalime birra

  • Vaj etalasj njuolgadusá viertti åvddånahteduvvat dåjmaj ja bargoj ma dáhpáduvvi álggoálmmukguovlojn.

  • Vaj álggoálmmuga galggi ájrastuvvat AN:an

  • Nannit rájájrasstijiddje dimensjåvnåv oassen sáme sebrudakiellemis.

  • Aktisasjbargov ietjá álggoálmmugij åttjudit Barggijbelludagá rijkajgasskasasj værmádagá baktu.

  • Låhpadit sjiehtadallamijt Nuorttarijkalasj sámekonvensjåvnåjn.

     

             

Språk Norsk - NorwegianSpråk Sami - Samisk
Web levert av CustomPublish AS