Aigodat 2009 - 2013

Viesttarmeara válgabiire válgaprográmma

Bargiidbellodat áigu bargat dan badjelii ahte:

• Sámi oahppit oččot nuvttá oahpponeavvuid ja ahte suohkanat ja fylkasuohkanat geat fállet oahpahusa sámegielas ja sámegillii oččot gokčojuvvot iežaset goluid.
• Movttidahttit sámi nuoraid váldit alit oahpu, ja ahte dát gelbbolašvuohta máhcáhuvvo sámi servodahkii.
• Sápmelaččat geat leat massán gielaset dáruiduhttima geažil oččot vejolašvuođa oahppat sámegiela nuvtta oahpahusa ja kursaid bokte.
• Ásahit giellabease - oahppoguovddaža Loabágii.
• Ásahit ja addit ovdananvejolašvuođaid sámi mánáidgárddiide.
• Áddit biehtansámegillii ovdananvejolašvuođaid ja nannet Biehtansámiid dálu ja museuma ekonomálaš dili.
• Lulli- Romssa ” kulturbusse” viiddida guovllus ja šaddá sámi kulturbussen mii čadno giellaguovddažiidda.
• Guolastanpolitihkka sihkarasta ahte mearragáttebáikegottit besset ávkkástallat mearra riggodagain.
• Mearrasámiid árbevirolaš ressursavuođđu sihkarasttejuvvo, ja meahcastanealáhusat ja sámi geavahanárbevierut seailluhuvvot, ja ahte suohkanat berrejit oamastit guollešaddadankonsešuvnnaid.
• Heivehit sámi servodaga geasuheaddjin boahtevaš buolvaide hutkaivuođa ja bargosájiid ásaheame bokte.
• Eanandoallu sámi guovlluin sihkarasttojuvvo guoddevaš ealáhussan ja kulturguoddin, ja dakko bokte sihkarasttojuvvo maiddái buori ekonomálaš ja ekologálaš vuođu. Smávit eanandoallit galget maiddái sihkarasttot vejolašvuođaid háhkat eanandoalloeatnamiid.
• Boazodoallu bisohuvvo sámi ealáhussan ja kulturguoddin, ja sihkarastto buori ekonomálaš ja ekologálaš vuođu ja buriid sosiála ja kultuvrralaš eavttuid ealáhussii.
• Ahte guođohanealáhusaide máksojit boraspiireváhgiid ovddas ollásit.
• Láhčit dili ásahit eanet oktasašduodjebájiid ja bagadalliid, e.e. Várdobáikki duodjeguovddaša Ráhkkái ja duodjebagadallibálválusaid julevsámiguvllui.
• Nuorat ja mánát galget beassat oahppat dudjot.
• Ásahit sámi dearvvašvuođaguovddaža Divttasvutnii.
• Oažžut obbalaš plánaid ráfaidahttoneatnamiidda, elrávnjehuksemiidda ja Davvi-Norgga ruovdemáđiiddái, ja ahte bieggamillut ábis veardiduvvojit vejolaččan ráinnas energian. Dát ferte dahkot vuhtiiváldindihtte sámi álbmoga ja sin boahttevaš ássama ja ealáhusaid.


Barggijbelludagá válggaprográmma Viestarmera válggabijren ájggudahkaj 2009 – 2013.

Barggijbelludahka sihtá barggat dán åvdås:

- Sáme oahppe oadtju oahppanævojt nåvgå, ja suohkana ja fylkkasuohkana ma fálli åhpadusáv sámegiellaj ja sámegielan oadtju gålojt gåbtjådum.
- Alodit sáme nuorajt alep åhpav váldátjit ja alodit sijáv máhtudagájnis sáme siebrudagájda máhttsat.
- Sáme gudi li gielav láhppám dárojduhttema diehti oadtju máhttelisvuodav sámegielav oahppat nåvgå åhpadusá ja kursaj baktu.
- Vuododit giellabiesse-bajássjaddamguovdátjav Loabágij.
- Vuododit ja åvddånahttemmáhttelisvuodajt vaddet sáme mánnágárdijda.
- Vaddet bihtámsámegiellaj åvddånahttemmáhttelisvuodajt ja nannit Duoddara Ráfev, bihtámsáme viesov ja museav.
- ”Kultuvrrabussa” Oarjje-Råmsån vijdet guovlos ja sjaddá sáme kultuvrrabussan mij tjanáduvvá giellaguovdátjijda.
- Guolastuspolitihkka galggá duohtan dahkat bájke merragátten oadtju ávkástallat mera buondudagáv.
- Merrasámij dábálasj bivddovuodo galggá nannusin aneduvvat, ja miehttseæládusá ja sáme addnodábe galggi várajda váldeduvvat, ja guollebiebbmankonsesjåvnå galggi suohkanij háldon årrot.
- Hiebadit sáme siebrudagáv vaj bisselin boahtte buolvajda sjaddá, innovasjåvnå ja barggosadjevuododime baktu.
- Ednambarggo sáme dáfujn galggá nannusin aneduvvat nanos æládussan ja kultuvrraguodden, ja navti aj galggap sihkarasstet buorre ekonomalasj ja ekologalasj vuodov ednambargguj. Smávep ednambargge galggi oadtjot máhttelisvuodav addnuj válldet ednambarggoarealajt.
- Boahttsuæládus galggá aneduvvat sáme æládussan ja kultuvrraguodden, ja mij galggap sihkarasstet buorre ekonomalasj ja ekologalasj vuodov boahttsuæladussaj, ja aj nanostuhttet sosialalasj ja kultuvrralasj dilijt æládusán.
- Guohtomæládusá oadtju ållåsit mávsedum urudisáj vahágij åvdås.
- Láhtjet dilijt vaj sjaddá máhttelis ienep aktisasjbarggosajijt vuododit, ja bagádallamvirgijt lasedit, duola degu Várddobájke duodjeguovdátjij Ráhkkán, ja duodjebagádallamdievnastusájt julevsáme guovlluj.
- Nuora ja máná galggi bessat oahppat duodjuhit.
- Vuododit sáme varresvuodaguovdátjav Divtasvuodnaj
- Oadtjot ålleslasj plánajt suojedum ednamijda, el-fábmobargojda ja Nuortta-Vuona-ruovddarahtáj, ja bieggamiello meran merastalladuvvi ruodná energijan, vaj várajda válldep sáme álmmugav, boahtte ájge årromsajijt ja æládusdåjmajt.

Loga eambbo...